Tiibeti köögist kirjutades tuleb esiteks tutvust teha selle piirkonna geograafiaga – tegemist on maailma kõige kõrgeima piirkonnaga, mille keskmine kõrgus merepinnast on 4900 meetrit. See seab omad piirid rohelusele ja seega ka põllumajanduse võimalikkusele – ainult väheste piirkondade inimesed saavad värskeid põllusaadusi oma toidulaual kasutada. Teiseks, hapniku vähesus seab omad piirid toidu kuumutamisele. Toidu valmistamiseks kulub isegi topelt rohkem aega (näiteks hakkab vesi 4000 meetri kõrgusel keema juba 85 kraadi juures); koogi küpsetamine ahjus on aga täiesti omaette kunst, sest näiteks küpsetuspulber ja pärm käituvad meie mõistes ettearvamatult (kerkivad liiga hoogsalt ja võivad seejärel ahjus kiiresti kokku kukkuda).

Kui koogiküpsetamine on pigem mõne üksiku Lhasa turistirestorani pärusmaa, siis tiibetlase põhitoiduainete/roogade hulka kuuluvad jakiliha (päikese käes vinnutatuna), lamba- ja kitseliha, tsampa (röstitud odrast tehtav jahu, üsna sarnane meie kamaga), emasest jaki (mille nimi on dzomo) piimast tehtav juust (kuivatatud kujul) ja või, sellest võist tehtav tee ning momo’d (pelmeenid, mida tehakse reeglina küll pidulikumatel puhkudel). Loomulikult süüakse ka riisi, nuudleid ja köögivilju – aga seda enamasti vaid linnades.

Jaki (tegelikult küll dzomo e. emase jaki) või Lhasa turul.

Tsampa

Tsampa on üllatavalt sarnane toiduaine meie kamaga. Kui kama segatakse kokku neljast teraviljast, siis tsampat tehakse vaid odrast (röstitud ja jahvatatud kujul). Tsampat süüakse segatuna jakivõi teega, kas vedelal, kreemisel või päris tahkel kujul. Tiibetlase tüüpiline hommikusöök ongi tsampa jakivõi teega.

Tsampa hommikusöögilaual.

Jakivõi tee

Jakivõi teed (tiibeti keeles pöö cha) valmistatakse tumedast teest (hiina k.黑茶  hei cha), jakivõist, soolast ja veest. Kui tee on valmis keedetud, lüüakse see vahtu – traditsiooniliselt käsitsi torukujulises nõus, kuid tänapäeval on selle paljudes peredes välja vahetamas elektroonilised vahustajad. Valmis tee kallatakse termostesse ja seda juuakse terve päeva jooksul. Tee maitseb soolane, on toitev (isegi nagu puljong) ja algul mõnelegi ehk üsna harjumatu. Tiibetlased on väga külalislahked jakivõi teed külalisele pakkuma ja kui kasvõi paar lonksu tassist vähemaks on jäänud, kallab hoolas perenaine kohe lisa. Tasub meeles pidada, et tee maitseb parim kuumalt!

Jakivõi tee (foto Yowangdu).

Momo

Momod on täidetud pelmeenid, mida tehakse klassikaliselt jakiliha täidisega, aga ka köögiviljadega.

Valmisvolditud momod aurutamist ootamas.

Tainas valmistatakse jahust ja veest, mõningatel juhtudel lisatakse ka küpsetuspulbrit. Täidis hakitakse ülipeeneks ja kuumutatakse pannil enne lisamist. Momode voltimine on töö, mida tehakse tihti ühiselt koos perega. Kui momod on volditud, aurutatakse need ja süüakse kas lihtsalt vürtsikat kastet lisades või supi sisse lisades. Momosid saab ka meil valmistada, kuigi meil saadav jahu ei ole päris see “õige”.