Kas teadsite, et eestlased kutsusid keefirit algselt piimaviinaks? Imaveres tegutseva Eesti Piimandusmuuseumi teadur Mai Kukk jagab kaheksat põnevat Eesti piimanduse ajalooga seotud fakti.
FAKT 1 – PIIMATOOTMINE ALGAS VIINAKÖÖKIDES
Esimesed „piimatööstused“asutati Eestis mõisates tegutsenud viinaköökidesse. Kuna 1830ndate majanduskriis muutis Eestis laialt levinud teraviljakasvatuse ja sellest piirituse valmistamise ebatulusaks, hakati viinaköökides 1850ndatel aastatel järgemööda piimatootmisi käivitama.
FAKT 2 – KEEFIRI KUTSUTI ALGSELT PIIMAVIINAKS
Seoseid piima ja viina vahel leiab ajaloost teisigi. Nimelt müüdi Tallinnas juba üle-eelmisel sajandil keefiri, mida aga tollal nimetati hoopis piimaviinaks või piimaveiniks. Põhjus lihtne – käärimise tulemusena tekib keefiris imeväike kogus alkoholi.
FAKT 3 – SAAREMAA JUUSTU KÕRVUTATI ŠVEITSI JUUSTUGA
Esimene teadaolev Eesti juustu presenteerimine laiemale maailmale toimus 1851. aastal, kui Londoni EXPO-l oli väljas Saaremaal valmistatud Dellingshauseni juustuvabriku juust. Kuuldavasti leidsid kohalikele mõisatele juustuvalmistamist õpetama tulnud Šveitsi juustumeistrid, et Saaremaa loodus ja taimestik on väga sarnane Šveitsi mägimaadele – seega oli juust Šveitsi juustule omase hea kvaliteediga ning vääris rahvusvahelist esiletõstmist.
FAKT 4 – CARL ROBERT JAKOBSON OLI PIIMA “EESTKÕNELEJAKS”
Carl Robert Jakobsonil on olnud väga suur roll ka Eesti piimasektori visionäärina. Ta lausus juba aastal Pärnu Põllumeeste Seltsi koosolekul “kuldsed” sõnad: „Kuna loomaliha on meie maal liiga odav ja lihaloomade pidamine vähetasuv, on piimalehmade pidamine ja kasvatamine see kõige KULDSEM PÕHI.“ Soovides olla talurahvale eeskujuks ja õpetajaks, rajas ta Kurgjale näidistalu, sooviga tõestada, et just piimakarjakasvatus on talumehe ja ka riigi jõukuse alustala.
FAKT 5 – EESTIS TEHTUD “PARIISI VÕI” OLI HÄSTIMÜÜV KAUP
Eesti esimesed piimatalitused hakkasid oma saadusi Inglismaale saatma juba 1880. aastal ning välisturgude vallutamisel mängis järgnevate aastakümnete jooksul võtmerolli Eesti või. Suure nõudlusega Peterburi turule müüdi juba 19. sajandi algul nn pariisi võid, mis oli küll väga hõrgu keedumaitse ja –lõhnaga, aga mis ei säilinud kuigi kaua. Euroopa turgudel oli eriti kõrges hinnas 1-2% soolasisaldusega hapukoorevõi, mis säilis kaks kuud. Seetõttu pühendusid ka iseseisvunud Eestis ühistegevusena asutatud piimaühingud just soolase hapukoorevõi tootmisele.
FAKT 6 – JUUST MÄNGIS OMA ROLLI KA TARTU RAHULEPINGU SÕLMIMISEL
1920. aastal 2. veebruaril viibis Tartu rahu lepingu allkirjastamisel lisaks kõigile riigimeestele kohal ka hiiglaslik 70-kilogrammine juusturatas. Nimelt oli massiivne Šveitsi juustu ratas Jaan Poska kingitus Venemaa esindajale Adolf Joffele.
FAKT 7 – EW VÕITOODANGUST EKSPORDITI 90%
Või tähtsust Eesti riigi kujunemises on raske üle hinnata – esimese Eesti Vabariigi ajal moodustas või eksport tervelt neljandiku kogu riigi ekspordist. Koguni 90% kogu võitoodangust saadeti välisturgudele ning sealt saadav tulu mitte ainult ei aidanud Eesti majandusel õitseda, vaid see võimaldas osaliselt kinni maksta ka Vabadussõja käigus kogunenud võlad liitlaste ees.
FAKT 8 – RAMMUS EESTI VÕI TOITIS OLÜMPIASPORTLASI
1920. aastal kuulus esimesse Eesti olümpiadelegatsiooni koosseisu lisaks kolmele olümpiasportlasele ka üle 30 kg Eesti võid. Nimelt saadeti Alfred Neuland, Karl Kõiv ja Alfred Schmidt Eestist teele suure hulga raha, lihakonservide, biskviitide ja paari puuda võiga. Ilmselt andis Eesti või meestele hulganisti rammu, sest teatavasti sai Alfred Neulandist ka Eesti Vabariigi esimene olümpiavõitja.