Kuigi me oleme üsna kehvad kohvikutekülastajad, paelus meie tähelepanu Tallinna vanalinnas Nunne 7 aadressil avatud uus söögikoht “Kohvik Till ja Kummel”. Kohviku nimi ja fotodelt nähtud atmosfäär tundusid meile niivõrd armsad, et otsustasime külla minna ja järele uurida, millega tegu.
Foto: “Kohvik Till ja Kummel”
Meie küsimustele vastas uue kohviku pidaja, Nele-Marit Oras.
Kuidas sündis “Kohvik Till ja Kummel”?
“Kohvik Till ja Kummel” elas ideena minu peas juba aastaid. Ühel heal päeval sain teada, et Nunne tänaval on üks väike koht, mis võiks sobida minu kohvikule koduks. Võtsin maja omanikuga ühendust ja kirjutasin talle oma soovi. Talle meeldis mu mõte.
Minul tuli aga ehmatusega tõdeda, et nüüd on aeg sealmaal, et tuleb otsustada, kas olen valmis oma elus selle pöördelise sammu astuma. Esimene tunne oli, et kas tõesti saavadki unistused nii lihtsalt teoks. Siis tuli hirm, et ma ei tea ju tegelikult kohviku pidamisest mitte midagi. Kõikide plusside ja miinuste kaalumisele kulus peaaegu kaks nädalat. Kahe kuu pärast avasime oma uksed. Kaks päeva pärast avamist pidin esimest korda telefonile vastates vabandama, et kõik lauad on täis ja vabu kohti kahjuks ei ole. Ja kaks nädalat peale avamist sain lubada endale ja oma ülitoredale meeskonnale esimese vaba päeva.
Kohviku sisehoov (foto: Kohvik Till ja Kummel)
Miks just selline nimi?
Mõlemad on toredad kodumaised maitsetaimed. Peale selle tekitab see kombinatsioon inimestest palju elevust. Ma ise leian, et see on väga õnnestunud nimi. Mulle meeldib ja see iseloomustab ka kohvikut üldiselt, siin on kõik täpselt nii, nagu mulle endale meeldib ja millest ise olen söögikohtade puhul puudust tundnud.
Mis see täpsemalt on, millest olete puudust tundnud?
Olen puudust tundnud kohast, kus saaks ka näiteks kell 15.00 päeval hommikust süüa, seepärast leiab meie menüüst toite, mis sobivad hommikusöögiks ja seda terve päeva vältel. Kuna munaputru tellitakse meelsasti ka 21.00, siis tundub, et see valik on ennast õigustanud.
See, mis mulle toidukohtade puhul natuke nukrust valmistab, on nende ühetaolisus. Ma saan üheltpoolt aru, et tuleb pakkuda seda, mida rahvas nõuab, kuid see on nagu nõiaring, sest rahvas nõuabki seda, mida igal pool pakutakse. Ma ise tahaks seda ringi natuke rikastada. Seega ceasari salatit, kreembrüleed ja šokolaadi fondanti pole kahjuks mõtet meie menüüst otsida.
Kes on kohviku pidajad?
Mina. Kuid soovin kindlasti ära märkida oma ülitoreda ja tööka meeskonna: peakokk on Jürgen Lip ja kokad Grete Sõõru ja Moonika Kutsar. Teenindajad Ragne Loomus ja Allar Kiirats.
Kas ja mille poolest paistab silma kohvikus pakutav toiduvalik?
Kohviku menüü lähtub hooajast ja sellest, mis mind ja minu meeskonda hetkel inspireerib. Meil ei ole kontseptsiooni, mis ütleks, et me oleme Eesti või ÖKO. Me oleme just sellised nagu hetkel tuju on.
Küsitud magusa-soovituse peale pakkus ettekandja meile välja selle rabarbri-toorjuustukoogi.
Kes on hubase sisustuse autoriks?
Sisekujundus on kokanduse kõrval minu teine suur kirg. Kõik on ise tehtud, koos IKEA, sõprade ja heade töömeeste abiga.
Ja kes on see vahva karvane neljajalgne, kes meidki uksel vastu võttis? 🙂
Tegemist on meie kohviku valvuri West Highland White terjer Elvisega, kes on meie kokk Grete Sõõru koer.
—
Kohviku menüüga tutvuge siin.