“50 pulgajäätise retsepti” on kõvade kaantega, pisut ruudukujulisemas formaadis raamat pulgajäätiste valmistamisest. Korralik köide ja peaks ka laste käes mõnda aega vastu pidama. Iga retsept on varustatud värvilise pildiga, kus vastav pulgajäätis kogu oma ilus ja ahvatluses otsevaates korralikult näha on. Retseptide valik on mitmekesine – munaga, ricottaga, piimaga, koorega, mahlaga, taimetoitlastele, tükkidega ja ilma.
Kõige toredam osa raamatust on enne retsepte, kus õpetatakse mitmeid nippe ja nõuandeid kuidas pulgakad veelgi lustakamaks ning kaunimaks saab muuta. Ka ei maksa peljata, et kui vorme kodus pole, siis ei saagi pulgakaid teha. Vale puha, selleks sobivad igasugused totsikud ja kokteiliklaasidki. Pulkadeks võib panna näiteks ühekordseid lusikaid!
Retseptide poolest katsetasime vastavalt hooajale rabarberi ja maasikatega pulgakaid. Valisime klassikalise vanillikreemiga põhja, kuhu sai lisatud vastavalt retseptile rabarberit või maasikaid.
Kuigi raamatus öeldakse, ja tõsi ta ju on, et jäätisemasinat ei ole otseselt vaja, sest valad segu lihtsalt vormidesse, kasutasime siiski masina abi enne kui poolpehme jäätise vormidesse läks. Maitse oli pulgakatel 5 + ja kõik pöidlad püsti (vaata siit jäätiseretsepti “Prantsuse pööris”, mille järgi katsetasime)!
Mitmed retseptid on ilmselgelt täiskasvanutele – verigreip ja Campari, klementiin ja valge vein, Burgundia vein marjadega, mojito. Suvi vist palavusega see aasta ei niida, kuid jäätist saab ikka limpsida.
Raamatu andis välja kirjastus Sinisukk.
“Kergemad klassikud. Taljesõbralikumaks timmitud lemmiktoidud meilt ja mujalt.” on uus raamat Mari-Liis Ilover’i sulest, 
milles sees mitmed n-ö taljesõbralikumaks muudetud klassikud. Selles raamatus ei kasutata uusi moodsaid ega eripäraseid toiduaineid, vaid retseptid on koostatud nii, et kõikide toitude põhiolemus jääks alles ja koostisained oleksid kättesaadavad ja tuttavad.
Iga roa retsept on koostatud nii, et alles jääks roa algne maitse, kuid vähendatud on suhkru, rasva ja nisujahu koguseid. Kõigi retseptide kohta on jagatud ka erinevaid soovitusi ja nippe roa õnnestumiseks ja mitmekesistamiseks. Raamatu eessõna on kirjutanud toitumisnõustaja Eeva Relli-Meldre, kirjutades põhjalikult toitumise põhitõdesid.
Kaunite fotodega raamatust leiab rohkelt kõigile tuntuid klassikuid, nagu näiteks pannkoogid, singirullid, kartulisalat, lasanje, juustune makaronivorm, Napoleoni kook, New Yorgi juustukook ja brownie’d. Silma jäid meile veel koorene kalasupp, mille teeb kooreseks hoopiski lillkapsas, samuti laste lemmik kirju koer, kus või on asendatud toorjuustuga. Kindlasti väärib katsetamist pikkpoiss, kus on kasutatud väherasvast kalkunihakkliha, läätsesid ja riivsaia asemel riivitud kartulit. Magustoiduks prooviks panna cottat, mis on valmistatud nii lahjast petist kui ka eksootilisemast kookospiimast.
Raamatu andis välja kirjastus Varrak.
“Lia tordid kaunil Kärdik keraamikal” on tõeliselt isuäratav tordiraamat kauaaegselt kokaraamatute autorilt Lia Virkuselt. Lia tordid on kõik sätitud Kristel Kärdi poolt spetsiaalselt raamatu jaoks valmistatud koogialustele; sellest ka selline raamatu pealkiri.
Tordiretsepte on 60 tk ja järeleproovimist neile, kes armastavad koduseid-kreemiseid torte, mille valmistamine üsna lihtne, on hulgim. Esimesel lehitsemisel läheb lihtsalt silme eest kirjuks. Raamatus on palju juustutorte, šokolaadi-, tiramisu- ja beseetorte, kuid ei puudu ka peedi-, kibuvitsa-, kõrvitsa- ja porganditort.
Lia retseptide järele valmistatud tordid on nüüdsest müügil ka Eesti vanimas kohvikus Maiasmokk. Kohvikukülastajate lemmikud on kohupiima-marjarull ning kohupiima-küpsisekook, kuid maiustada saab näiteks ka beseega kaunistatud sidrunikreemi-juustutordiga. Viimase tordi retsepti leiab ka äsja ilmunud raamatust.
Raamatu andis välja Ajakirjade Kirjastus.
Mare Angerjärv, Annika Ojenda Ramos ja Annela Vaga on kirjutanud raamatu “Gluteenivabad küpsetised”, millest leiab kõigile eestlastele tuntud ja laialt armastatud kookide, tortide, küpsiste, argiste küpsetiste ja saiade retsepte – kõik gluteenivabas versioonis.
Klassikalistest retseptidest on ligi 200-lehekülje paksuses esindatud näiteks Napoleoni kook, kirju koer, tiramisu, tuuletaskud, tarte tatin, kräsupea kook, kohevad pannkoogid ja vahvlid ning isegi pärmitainast vastlakuklid. Samuti on raamatus huvitavaid maitsekooslusi pakkuvad küpsetised nagu näiteks popkorni-sidrunikook, riisi-mandlikook, apelsinisuflee ja mojito-kook.
Autorid soovisid teha eelkõige gluteenivabu küpsetisi, mis maitseksid nagu tavalised hästi tuntud koogid, kasutades sealjuures ka võid, vahukoort ja suhkurt, et küpsetis saaks ikka maitsev. Samas, kuna paljudel esineb ka laktoosi-ja kaseiinitalumatust, siis on raamatus tutvustatud erinevaid kreeme/täidiseid/glasuure, mis on kaseiinivabad. Samuti on osade retseptide juures märge, mis näitab, kas antud küpsetist on võimalik teha ka laktoosi-ja/või kaseiinivabalt.
Lisaks tutvustatakse kaunite fotodega raamatus ka erinevaid gluteenivabasid jahusid, erinevaid tainaparandajaid ning jagatakse nippe, et gluteenivabad küpsetised õnnestuksid. Ära on toodud ka kõikide põhitainaste (pärmitainas, biskviit, muretainas, purutainas, keedutainas) gluteenivabad versioonid.
Raamatu andis välja Ajakirjade Kirjastus.
Gordon Ramsay “Tervisetoidud” (eesti keeles välja andnud Varrak) on kolmas eestikeelne raamat Šotist pärit maailmakuulsalt kokalt, kes kirjutab raamatu tutvustuses, et see pole kindlasti dieediraamat. See on raamat tervislikust toidust, milles ei ole tehtud järeleandmisi toidu maitses ega toiduvalmistamismeetodites. Ramsay rõhutab õigete komponentide valikut, tasakaalu ja mõõdukust ning kindlasti mitte või ja koore täielikku välistamist.
Raamat algab tervislikke hommikusöökidega, sealhulgas nii kiireteks kui hilisteks hommikuks pakutavate toitudega (näiteks spinati-kitsejuustusuflee). Tervislikud töölõunad pakuvad hulgaliselt erinevaid suppe, salateid. Ka grilltoite on tehtud tervislikumas võtmes, aga ka laste- ning peotoite. Kokkuvõttes igati inspireeriv raamat saamaks hulgaliselt ideid nii argi- kui pidupäevasteks roogadeks.
“Jaapani toidud Eestis” on raamat neile, kes peavad lugu Jaapani toidust ja kel tahtmist uusi põnevaid maitseid oma kööki t
uua. On suur rõõm, et ka eesti keeles on nüüdseks ilmunud raamat, millest leiab nii lihtsasti tehtavaid, ent samas iseloomulikult jaapanipäraseid roogasid. Seda enam, et vajalikku toorainet (jaapani toitu ilma sojakastme, miso kastme ja seesamiõlita siiski ei valmista) müüb Tallinnas Kadriorus asuv MoMo kauplus.
Mitmed toidud valmivad valmivad loetud minutitega ning lühikese ajaga saab lauale mitmekesine toiduvalik – olgu selleks edameme oad, wakame salat või porgandisalat seesamikastmes, jaapani omletist rääkimata. Jaapanlased, muide, söövadki ühe toidukorra jooksul mitmekesiselt, pearoa kõrval ikka mitu kõrvalrooga.
Raamatus on ka mitmeid põnevaid lugusid – nii Eestis elavatelt jaapanlastelt kui ka Jaapanis elanud eestlastelt – keskmeks teemaks ikka sealne toit, aga sekka ka jaapanlaste elufilosoofiat.
Kokkuvõttes – sisukas, inspireeriv ja praktiline, aga miks mitte ka kultuurifilosoofiline raamat.
Raamatu andis välja Helios Kirjastus.
Kaie Mei “Maccheroni! Sööjad ootavad pastat!” avardab kodukoka teadmisi pastamaailmast. Millist tüüpi pastat serveerida millise kastmega, millist pastat eelistada mac & cheese’i vormiroas, kui palju soola panna pasta keeduvette, kas eelistada pastatainas pehmet või kõva nisujahu? Kõik need küsimused saavad raamatus vastatud.
Retseptidest leiad raamatust nii vanu klassikuid kui autori enda versioone klassikutest; eestipäraste toorainetega itaalia klassikuid ning sekka ka mõned magusad pastaroad. Kokkuvõttes on see väärt ja sisukas raamat pastast lugu pidavatele kodukokkadele.
Raamatu andis välja Ajakirjade Kirjastus.
Lia Virkuse, Pille Endeni “Kama. Eesti rahvustoit” pakub 30 lihtsat kamajahu sisaldavat rooga sellest Eestile ainuomasest toorainest, mis pälvinud isegi rahvustoidu nimetuse. Raamatu retseptiosa algab klassikalise kamaga – kamajahu segatuna hapupiima ning suhkruga. Sedasorti rooga sõid eestlased (kõige algselt õigemini küll, mulgid) peamiselt heinaajal. Tänapäeval jõuab kama ka smuuti, hommikupudru, leiva, erinevate magustoitude ja biskviittordi sissegi. Lisaks saab raamatust lugeda kama ajaloost, tervislikkusest ja sellest, millised sarnased jahusegud on meie lähinaabritel.
Raamat ilmus “100 rooga” sõsarsarjast ja on järjekorras juba 11-s.
Raamatu andis välja Ajakirjade Kirjastus.
Kadri Aavik, Anniina Ljokkoi ja Minna Toots on kokku pannud raamatu “Vegan. Hooliv ja maitsev elu”, mis on esimene eestikeelne raamat veganlusest kui elustiilist. Veganlus on täistaimetoitlus, mis välistab tarbimises loomsed toorained.
Raamatu lugeja saab näpunäited, kuidas veganina ise erinevates olukordades toime tulla, aga ka näiteks ideid selle kohta, kuidas veganist sõpra või pereliiget võõrustada. Raamat sisaldab ülevaadet tasakaalustatud taimsest toitumisest ning lisaks mitmeid vegan toidu retsepte. Sõna antakse ka arstile ja toitumisspetsialistile ning lugeda saab inspireerivaid intervjuusid mitmete Eesti veganitega. Raamatu andis välja Tammerraamat.