Induktsioonpliit näeb välimuselt välja pea samasugune kui klaaskeraamiline, ent mis on tema eelis tavalise keraamilise pliidi ees? Selgitab Signe Steinert Tehnikagaleriist.
Kui tavalise klaaskeraamilise pliidi puhul oleme harjunud, et keeduala pind muutub sisselülitades tuliseks ja punaseks, siis induktsioonpliidi puhul see nii ei ole. Induktsiooni puhul tekib soojus otse poti põhjas. Niipea kui pott tõstetakse keedualalt ära, lülitub keeduala välja. Keeduala pind ei kuumene (see soojeneb küll, kuid see soojus kandub üle potilt), mis praktikas tähendab seda, et ülekeenud või mahaläinud toit ei hakka induktsioonpliidil kõrbema. See annab suure eelise puhastamisel ning tänu sellele püsib induktsioonplaat kauem ilus; sellele ei teki kinnikõrbenud mustuse mahakraapimisest kriimustusi.
Ohutus on oluline märksõna
Induktsioonplaat ei hakka enne tööle, kui tunnetab ära pealeasetatud poti, seega igasugune juhuslik sisselülitumine on välistatud. Kuna pind ei kuumene, siis pole ohtu ennast vastu tulist pliiti ära põletada.
Induktsiooni suurim võlu on aga kiirus, mille jooksul vesi keema läheb. See pole võrreldav ühegi teise küttemeetodiga. Võimsamad induktsioonpliidid (nt Miele) tõstavad 2 liitrit vett keema 2,38 minutiga. Võrdluseks: tavalise küttekehaga pliidil läheb sama koguse vee keema ajamiseks ca 10 minutit. Ka vastupidine protsess toimub induktsioonpliidil silmapilkselt – kui me näeme, et piim keema tõuseb ja on oht, et kohe-kohe hakkab üle keema, vähendame võimsust ja vedeliku tase potis langeb koheselt.
Ajafaktori taga on mõistagi seadme võimsus. See on ühtlasi ka eeldus korraliku steigi praadimisel. Seda ohtu, et lihatükk pannil hauduma hakkab, induktsioonpliidil ei esine. Tänu kõrgele kuumusele lihapoorid sulguvad kohe ja lihamahl jääb alles. Liha on seest pehme ja mahlane, väljast isuäratavalt krõbe.
Induktsiooni puhul tekib soojus poti põhjas. See tähendab, et kogu energia kasutatakse sihipäraselt täpselt seal, kus vaja ja energiakadu ei ole. Kui tavalise pliidi puhul kuumeneb kogu keedutsooni pind ja kui pott ei kata täpselt ala, siis läheb suur osa energiast raisku. Me näeme seda punasest ringist, mis potti ümbritseb. Siit nõuanne tavapliidi kasutajale – pott olgu keedualaga ühesuurune.
Kõik potid ei sobi
Kui keraamilisele pliidile sobivad kõik kuumakindlad nõud, siis induktsioonpliidile kõik ei sobi. Tuleb osta spetsiaalsed, ferromagneetilise põhjaga potid ehk lihtsamalt öeldes sellised, millele magnet külge hakkab. Pottide-pannide ostmisel tasub kindlasti vaadata märget sobivusest induktsioonil.
Vahel võib kostuda induktsioonpliidil keetes surinat või vilistavat-ragistavat heli, mis on põhjustatud induktsiooni elektromagnetvälja poolt tekkivast vibratsioonist poti põhjas. Heli tugevus sõltub ennekõike poti kvaliteedist ja mida parem pott, seda vähem müra.
Et induktsioon tekitab magnetvälja, on teada, kuid siit tulevad vahel kõhklused tervislikkuse seisukohalt. Tegelikkuses magnetvälja tekitavad kõik elektriseadmed, üheks „hullemaks“ magnetväljatekitajaks on põuetaskus kantav mobiiltelefon. Nii et induktsioonpliit ei ole kindlasti teistest ohtlikum. Küll aga soovitatakse inimestel, kellel on südamestimulaator pigem hoiduda induktsioonpliidi kasutamisest.
Keraamiline pliidiplaat odavam
Maksumuse poolest on täna soodsam kahtlemata keraamiline, kuid vaadates induktsioonpliidist saadavat kasu elektri ja aja kokkuhoiu, valmistatava toidu kvaliteedi, puhastamise mugavuse ning ohutuse seisukohalt, kaalub saadav tulemus hinnavahe üle.