Ameerikast Eestimaale kolinud ja siin ettevõtjaks hakanud Heidi Park avas tänavu jaanuaris Tallinnas oma pagariäri. Perenaine.ee käis Heidi uut kohta uudistamas, küsis nii äri alustamise kui ka selle kohta, mille poolest Eesti ja Ameerika maiasmokad teineteisest erinevad.
Heidi oma külmleti taga (foto: kondiiter.ee)
Heidi, kui kaua pagariäri avamine aega võttis? Kui kaua sellest juba unistanud olid?
Kuni eelmise aastani ei olnudki mul sellist soovi. Enne oma äri alustamist olin ma järjepidevalt otsinud tööd siinsetes hotellides, restoranides ja pagariärides. Otsisin teenistust, mis ei oleks väiksem pagari miinimutasust New Yorkis. Paraku oli 2009.a. majanduslanguse aeg, kus keegi polnud isegi miinimumtasu eest nõus tööjõudu palkama.
See oli mu esimene talv Eestis ja ma olin üsna kurb – minu elust puudusid nii päike kui töökoht. Kuna võimalused tööleminekuks puudusid, otsustasin alustada oma äriga – aprillis 2009 hakkasin müüma kodus tehtud küpsetisi. 2010. aastal hakkas mu köök liiga väikeseks jääma ning olin muuhulgas sunnitud ära ütlema ka mitmetest suurtest tellimustest. Sain aru, et on aeg pagariäri kodust välja kolida ja eraldi ruumid rentida.
Nii koha leidmine, ettevõtmise finantseerimine, äriplaani tegemine kui ka avamine võttis kaua aega, kuigi me (koos elukaaslasega) võtsime appi ka professionaali, kes meid nõustas. Taotlesime ja saime äri avamiseks toetust EASist. Toetuse saamise protsess võttis kaua aega, kuid oli seda väärt, sest tänu sellele olime võimelised soetama tööstuslikud ahjud ja mikserid. Meil oli soov avada enne 2010.a. jõule, kuid ruumid ei saanud paraku valmis. Allkirjastasime rendipinna lepingu juba 2010. a. oktoobris, kuid avasime täismahus 3. jaanuaril 2011 – seega 3 kuud.
Oma koha avamine oli ja on praeguseni samal ajal nii meeliülendav kui ka kurnav. Küpsetan hommikul ja näen inimesi samal päeval küpsetisi kätte saamas, see on tõeliselt tore! Teisest küljest on selliseid küpsetisi, mida ma ise väga armastan, asetades need lootusrikkalt külmletti, kuid need ei müü. Kokkuvõtteks on päris kurnav saada aru, mis klientidele meeldib, teha uusi retsepte ja juhatada äri – mul on tunne, et tahaksin teha poole rohkem sellest, mida ma päeva jooksul tegelikult teha jõuan.
Palun kirjelda oma kookide-küpsetiste valikut, mille poolest Sinu küpsetised on erilised?
Minu stiil on tõeliselt ameerikapärane. Mulle meeldib kõige sisse panna likööri ja vaniljeekstrakti – täpselt niipalju, et selle maitse esile tuleks. Kasutan kõikides retseptides vaniljeekstrakti, mida toon Ameerikast. Vaniljeekstrakt, mitte vaniljesuhkur, on vajalik selleks, et maitse sügavust ja erinevaid maitsenüansse välja tuua.
Paljud inimesed küsivad minu käest tihti, et miks ma ei tee leiba, šokolaadi ja saiakesi – kuigi oskused on ju olemas. Vastan neile, et tahan keskenduda ühele asjale ja teha seda tõesti hästi. Võib-olla hiljem saan ka teised küpsetised ette võtta.
Mida tavaliselt külmletist kaasa osta saab?
Külmleti tooted vahetuvad üpris kiiresti, sest katsetan uusi retsepte ja need katsetused jõuavad ka külmletile müüki. Tavaliselt on letis vähemalt neli erinevat küpsetist 1€ eest – näiteks brownie’d, congo bars (pähkli ja šokolaadine küpsetis), sidrunikoogikesed ja piparmündiküpsised. Teised erinevad tassikoogikesed (cupcakes) ja koogilõigud on hinnavahemikus 1,50€ – 2,50€/tk. Samuti on mul tavaliselt mõned terved koogid nendele, kes ette teatamata läbi tulevad neid ostma, aga soovitan siiski terved koogid alati kas meilitsi või interneti teel ette tellida.
Kes veel Sinu tiimi kuuluvad?
Mul on kaks töötajat ja 1 praktikant. Nad on tõeliselt loovad, kompetentsed ja sobivad hästi kokku. Lisaks küpsetamisele pesevad nad ka nõusid, pakivad tooteid ja vajadusel müüvad letis.
Kas Sa ise ka küpsetad endiselt rohkesti või võtab äri juhtimine nüüdsest enamuse Sinu ajast?
Mille poolest Eesti koogisööjad oma Ameerika “kolleegidest” erinevad?
Kui inimesed tulevad minu kauplusse, ootavad nad paljuski tüüpilist Eesti pagariäri leiva ja saiakestega, mitte lihtsalt kohta, mis on ainult kookidele spetsialiseerunud. Minu koht on pigem nagu koogisalong.
Eestlased tellivad rohkem kilo-kaupa, samas kui ameeriklased tellivad koogi läbimõõdu järgi.
Eestlased tellivad koogid oma sünnipäevaks ise – ameeriklasest sünnipäevalaps tavaliselt endale kooki ise ei osta, sest selle eest hoolitseb kas kolleeg, sõber või pereliige.
Üks armas asi, mis ma olen siin märganud, on see, et eestlased söövad tassikooke ja ka brownie’sid lusikaga. Ameerikas süüakse neid tavaliselt näppude vahelt ja mitte kunagi lusika abiga.
Perenaine.ee soovib Heidile tema uue pagariäriga edu! Samal päeval said meil Heidi küpsetistest ära maitstud congo bar (meie lemmik!), Guinnessi tassikoogike, sidrunikoogike ning karamellikook.
Heidi pagariäri on avatud aadressil Välja 20 E-R 11-19 ning laupäeviti 11-15.
Tiina
On väga tore, et meil selline teistmoodi kondiiter on. Tahaks ka neid proovida, aga … käisin spetsiaalselt vabal päeval seda äri Välja tänaval otsimas ja ei leidnudki üles. Ei ühtki silti, ei midagi, mis natukegi võiks pagariäri meenutada. Olen pettunud 🙁
Eva
Tiina, see pagariäri asub autopesula pealses ruumis II korrusel, sildid on ka täitsa väljas.
Kristel
Meie pakume ka Heidi kooke, et menüüsse seda “teistsugust” maitset tuua. Aga mulle meeldib Heidi tähelepanek eestlase kahvli-lusika kasutamise kohta… tahtsin lisada, et meie kaasmaalaste hulgas on inimesi, kes ka krevetti koorivad ja söövad noa-kahvliga! See aga on kõrgem pilotaaž- proovige järele!