Neljapäeval, 21. oktoobril leidis peatselt avataval Sadama Turul aset esimene kohaliku toidu seminar Eestis. Peakokkade Ühenduse, Sommeljeede Assotsiatsiooni ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt korraldatud üritusele tulnud leidsid usutavasti – vähemasti Perenaine.ee küll 🙂 – palju inspireerivat teemal “kohalik hooajaline toit” – seda nii arvukatest sõnavõttudest kui külluslikelt degustatsiooni-laudadelt.
Üks väga sisukas ettekanne oli seminari alguses Martin Breuer’ilt Pädaste mõisa restoranist Alexander. Kiirtoidu võidukäigu illustreerimiseks mainis ta muu hulgas, et Ameerikas tarbitakse 15% söögist olles kuhugi teel. See pole uudis, et enamik Ameerikas tarbitavast toidust on kiirtoit, kuid irooniliselt kõlab seda tarbivate inimeste põhjus. Nende väide on uuringute andmetel, et neil napib söögitegemiseks aega – samal ajal kui statistika näitab, et keskmine ameeriklane vaatab päevas üle 3 tunni televiisorit.
Toidust on tänapäeval saanud odav ja tähtsusetu asi – Euroopa kodanik kulutab täna toidule 40% vähem raha kui 50 a. tagasi. Tootmiskulude vähendamiseks valitsevad turgu suured konkurentsivõimelised toidukonglomeraadid, mis on välja tõrjunud suure osa väikeseid pagariärisid, juustukodasid ja teisi väiketootjaid. Toidureklaamides näidatavad romantilised kaadrid farmidest on lihtsalt butafooria – ka toit ise on muutunud tööstuslikuks protsessiks. Suur osa lihaloomi kasvab üles dieedil, mis koosneb peamiselt maisist, süsivesikutest, vitamiinidest ja pestitsiididest – ikka selleks, et need võimalikult kiiresti ja võimalikult odavalt kaubandusse jõuaksid.
Arusaadavalt ei ole supermarketid ja suurtootjad motiveeritud inimesi kvaliteetse ja kohaliku toidu suunas suunama. Mistõttu kutsus Breuer üles seminarile tulnud restoranipidajaid ja sommeljeesid oma menüüde kaudu inimeste toidueelistusi suunama. Pädaste ise on kahtlemata üks musternäidis kohalikust hooajalisest toidust ja sellest, et see on võimalik!
Eesti marja-ja õunakasvataja Polli Fruit osanik Toomas Rüütmann rääkis, milline täppisteadus on õunte õigeaegne korje. Ka sellest, kuidas valmib Polli õunamahl, milles pole grammigi suhkurt – saladus peitub järelküpsenud õuntes.
Sadama Turu perenaine Liina Karron rääkis, et kui inimesed ootavad turult lahkeid müüjaid, hooajalist kaupa ning häid parkimistingimusi, siis nad ehk ei oska oodata seda, et turg blogib, peab kokaraamatut ja hoiab külalist pidevalt uudistega kursis. Just selline plaan on detsembris käivituval Sadama Turul.
Suurtootjatest oli seminaril esindatud Põltsamaa Felix, kelle turundusdirektor Marek Viilol rääkis Põltsamaa plaanidest Eesti marjaveinikultuuri (taas)ausse tõstmisel. Põltsamaa inimestel on teha päris palju teavitustööd kummutamaks müüti, et peediveine enam ei toodeta. Marjaveinid (eestimaistest marjadest!) laagerduvad Põltsamaal reeglina 2 aastat või isegi kauem – nagu seda oli tänavu turule toodud Põltsamaa Tõmmu 2002.
Seminari külalistele oli avatud ka oma mini-turg, kus sai nii ostusid teha kui tooteid degusteerida paljude Eesti väiketootjate lettidelt – Võrumaalt Saaremaani välja.
Saaremaa käsitöötooted – hoidised ja moosid.
Mamseli õunapirukas maitses nii nagu see oleks oma vanaema tehtud! Mamseli tooted peatselt Krõõt kaupluses müügil.
Leivapätsidega olid kohal nii saarlased kui võrukad.
Uudistooteid Saaremaalt 1…
… ja 2 – mõnusad hapukad puuviljaõhikud.