“Minu” reisiraamatute sari on saanud omale lisa kokanduse vallast – ilmunud on “Minu kokaraamat” , kus „Minu“-sarja autorid esitlevad oma lemmik maitseelamusi võõrsil elatud päevilt.

Meile on see raamat ses mõttes eriline, et retseptid katsetas järele ja pildistas üles meie perenaine Elina. Raamatu kirjastaja Epp Petrone sõnul plaaniti alguses retseptid anda teha ühele kohvikule, ent silma jäi hoopis Elina oma toidublogiga. Küsisime Elinalt raamatu ja selle valmimise kohta mõned küsimused.

Milliste rahvuste köögid on raamatus esindatud?
Raamatusse saatsid retsepte inimesed, kes on elanud või elavad järgmistes kohtades: Austraalia, Holland, Belgia, Eesti, Gruusia, Guatemala, Hispaania, Horvaatia, Ibiza, India, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka, Kolumbia, Maroko, Moskva, Nepaal, Omaan, Prantsusmaa, Soome, Taani, Tai, Tšiili, Udmurdi, Ungari, USA.

Mille alusel reisiraamatute autorid just need retseptid välja pakkusid?
Mõned autorid on seda oma retsepti juures ka selgitanud ja mõne huvitava loo selle toiduga seoses kirja pannud. Mõnel juhul on lugu huvitavam kui retsept ise. Omalt poolt palusime, et retseptide koostisained oleks Eestis ka enam-vähem kättesaadavad.

Millised retseptid kokaraamatusse ei pääsenud ja miks?
Kõige sagemini jäi retsept välja koostisosa tõttu. Näiteks artišokkide, ogavesiroosi viljade või põhjapõdraliha leidmisega võib Eestis mõnel pool raskeks minna.  Mõned retseptid olid omavahel üsna sarnased ja seetõttu jäi emb-kumb välja.

Kas tuli ka tooraineid asendada, et retseptides oleks kõik Eestist kättesaadavad ained?
Mõnel juhul palusime autoril lihtsalt mõne muu retsepti saata. Näiteks Pariisi läätsesupis olnud Morteau vorsti asendasin meil siin kättesaadava vorstiga.

Millised olid kõige keerulisemad road valmistada?
Mõni toit oli lihtsalt üsna aeganõudev – Austraalia lamingtonidega oli omajagu pusimist, kuigi keeruline ta just ei ole. Hispaania flan mul esimesel korral ebaõnnestus, kuna ajasin munad segamise asemel vahtu. Tegelikult on see väga hea ja lihtne magustoit, kui õigesti teha. Retsepti tegime paranduse, aga  raamatusse läkski muide see “ebaõnnestunud” pilt. Esialgu oli plaan see ümber pildistada, aga autorile foto meeldis ja võibolla näebki see nii huvitavam välja. Veel mul ei õnnestunud esimese korraga näiteks Taani leivakook. Aga siis tegin retseptis väikese muudatusese ja hiljem tuli kook kenasti välja küll ja minu meelest on see raamatu üks maitsvamaid kooke. Fotosid tuli autorite soovil päris mitme toidu puhul ümber teha.

Fotol Elina lemmik raamatust – Taani leivakook.

Mis on Sinu lemmikud retseptid sellest raamatust?
Eelmainitud Taani leivatort, Kanada vahtrasiirupikook, Gruusia spinatipätsid, India porgandihalvaa, Kreeka täidetud tomatid, Omaani kookosekala, Guatemala tortillasupp, Ibiza aloejook.

Mille poolest see uus raamat Eestis eriline on?
Minu meelest sellist kokaraamatut pole varem olnud, kus erinevates riikides elanud eestlased, kes ise kokad pole,  on hiljem kohalikud retseptid ühte raamatusse kokku pannud. Kuna need inimesed pole minu teada toidutegemisega otseselt seotud, siis retseptid ongi sellised, mis peaksid igale perenaisele jõukohased olema.

—–

Petrone Print on Perenaine.ee lugejatele loosimiseks välja pannud raamatust kolm eksemplari. Raamatu võitmiseks palume siia loo alla kommentaari kirjutada vastus küsimusele: millise rahvuse köök on Sinu lemmik ja mis on Sinu eriline lemmik sellest köögist? Ootame isuäratavaid vastuseid hiljemalt reedeks (11.11.11) kuni kella 11.00-ni!