Ajurveeda toitumistarkustega tuttavad inimesed soovitavad praadimiseks ja frittimiseks rasvainena kasutada selitatud võid ehk ghee’d, mis on õlidest ja võist inimese kehale palju sobilikum. Ghee’st rääkis meile veedade toidukultuuri praktiseeriv Virko Kask.

gheeVirko kirjutab ghee’d eestipäraselt ghii ning lisab, et seda rasvainet valmistati kunagi laialdaselt ka Eestis – enne või suurt pealetungi meie kulinaarias. Ghii saadakse või pikaajalisel kuumutamisel madalal temperatuuril, kuniks võist on eraldunud vesi ning võis olev piimasuhkur on karamelliseerunud. Sellel järele jääval kuldse jumega rasval on peen, veidi magus ja õrnalt pähkline maitse ning aroom. Kui tavaline või läheb kõrbema juba 120 kraadi juures, siis ghii kannatab kuumutamist isegi 190 kraadini.

Virko räägib, et ghii on unikaalne toiduaine, mis aitab kehal teisi toiduaineid lihtsasti omastada. Ghii põleb nii puhtalt, et sellega ei kaasne jääkaineid, mistõttu on see templites kasutusel võilampide materjalina. Sama puhtalt põleb ghii ka meie kehas ega jäta kehasse jääkaineid.

Miks on ghii parim küpsetamisvahenditest? Virko sõnul soodustab ghii seedimist, ärritamata magu ja aitab tasakaalustada mao happelisust. Ghii aitab kanda maitseainete ja teiste toiduainete raviomadusi keha kudedesse ja rakkudesse, mistõttu loetakse teda ajurveedas toiduaineks, mis toob head tervist, elujõudu ja pikaealisust.

Kuidas ghii’ga praadida?

Erinevalt toiduõlidest ja võist läheb ghii pannil kuumutades üpris kiiresti tuliseks. Seetõttu pane kõik vajalik eelnevalt valmis, et toitu mitte ära kõrvetada. Kui kasutad ghiid frittimiseks, tuleb selle temperatuuri testida (sarnaselt teistele rasvainetele), toidutüki lisades. Kui see tõuseb sisisedes koheselt pinnale, on temperatuur õige.

Ka Perenaine.ee testis ghiid oma köögis. Praadimisel tuleb tõesti kiire olla, rasvaine kuumeneb sekunditega. Pannilt tulev aroom meenutab karamellist võid. Ka praetud köögiviljad (ja tofu) olid kerge karamellise või maitsega. Ja mis kõige tähtsam: kõhule sõbralik.