Meie hinnangul Eesti ühe parima toidublogija Mari-Liis Iloveri sulest on ilmunud teine kokaraamat, sedakorda nimega “Piknikule!“, mille sisu seletab lahti alapealkiri Toidukorviga loodusesse.
Piknikule minekuga seotud ootusärevus ja õhin on tunda ka raamatu kaante vahelt – Mari-Liisi toiduga seotud tegemised meeldivadki meile just seetõttu, et nendest on tunda suurt pühendumust. Mari-Liis kirjutab, et piknikule sobib toit, mille söömist on võimalik ette kujutada maas istudes või lausa pikutades – ideaalsena selline, mida näpu vahelt süüa.
Retsepte jagub isegi igaks aastaajaks; lisaks jagab Mari-Liis soovitusi, kuhu toit pakkida, et see suvekuumuses ikka jahedana püsiks (või siis talvel vastupidi). Või siis kuidas õhtusel ajal õdusat lisavalgust tekitada… võtke kaasa purgid , millesse saab asetada teeküünlaid – kõlab soovitus.
Retseptid on tõesti isuäratavad ja sellised, mida ilma piknikule minematagi valmistada võiks. Kuusevõrsekuklid, rullikeeratavad köögiviljaomletid jänesekapsaga, kartulipliinid, burgerid – üks kalaga ja teine muna ning põdralihakotletiga. Magusast – karamelline šokolaadikondenspiimajook on mõeldud pigem soojendama pigem talvepikniku pidajat, kuid sellest ei ütleks ära ka praegusel aastaajal. Kes soovivad spetsiaalset lastepiknikku, on neilegi meeldiv retseptide valik.
Meie Perenaine.ee veebilehe eestvedaja Eva Palu sulest on ilmunud teine kokaraamat “Jäätised ja sorbetid. Masinaga ja ilma”. Nagu pealkirigi ütleb, on raamatus toodud retseptid, mida saab valmistada nii jäätisemasinaga kui ilma selleta.
Raamatu alguses jagab Eva mitmeid soovitusi, et jäätisetegu ikka õnnestuks, millist masinat valida, milline jäätisekulp osta, kuidas ise vahvleid tuutuks keerata ning kuidas tüüpvigu ennetada.
Retseptivalik on kirju – alates klassikalisest vanillijäätisest, šokolaadijäätisest kuni kaneelijäätise ja kardemonijäätiseni, sekka ka mahedamaitselist maasika-kohupiimajäätist või siis eksootilist passionijäätist granadilliga. Nostalgiajäätisena on raamatus plombiiri retsept, mille valmistamiseks sai Eva abi venekeelsest toidukirjandusest.
Kes jäätist masinaga valmistavad, teavad seda, et järele kipub jääma rohkelt munavalgeid. Seetõttu ongi raamatus peatükk “Mida teha munavalgetega?”, milles mitmeid ahvatlevaid beseeküpsetisi ja -kooke. Jäätisetegu on lihtne ja loominguline, kirjutab Eva, ja seda ta tõepoolest ka on!
Kirjastus Tänapäev on eesti keelde tõlkinud Gordon Ramsay 2008. aastal ilmunud raamatu, mis on saanud eesti keeles pealkirjaks “Sõpradega köögis”. Ramsay on kokk, keda pikemalt kokandushuvilistele tutvustama ei pea. Tema retseptid on sellised, mis lihtsalt
õnnestuvad! Seetõttu ongi suur rõõm, et ka eestikeelne Ramsay kirjandus nüüdsest taas rikkalikum on.
Nimetatud raamatus on retseptid mitte Gordoni restoranide köökidest, vaid n-ö kodused variandid. Ta ise kirjutab, et paneb kodus süüa tehes kõik tööle – nii oma neli last, naise kui ka kõik külalised.
Raamatus on nii lihtsaid roogi (10-15 minutiga valmivad küpsetatud tikrid mee ja mandlitega või siis brokoli, juustu ja pirnisupp) kui ka keerulisemaid (kodused grillvorstid või Gordoni enda üks lemmikutest, Korni kanapirukas). Ideaalne raamat neile, kes toidu kodusest valmistamisest lugu peavad või seda (juurde) õppida soovivad!
Ajakirjade Kirjastuse minikokaraamatute sarjast tasub praegusel hooajal otsida raamatut “Sõstratoidud“. Lia Virkus ja Pille Enden on pannud kokku kogumiku, kus mitte ainult magusad sõstratoidud, vaid ka salatid, kastmed ja põnevad joogipoolised (näiteks mustsõstralehe siirup!).
Kuid otse loomulikult on raamat kõvasti kaldu magusa poole ja nii saab sõstardest sorbetti, küpsisetorti, mustsõstratarretist, kisselli ja kõiksugu kooke. Kõige isuäratavam kook on meie hinnangul kaunis punasetriibuline punase sõstra ja valge šokolaadi kook , mille põhi küpsetatakse ning siis koos vahukoore-sõstra kattega sügavkülmutatakse.
Raamatu lehekülgedelt selgub sedagi, et nii punased kui mustad sõstrad on rikkad C-vitamiini poolest. Näiteks on 100 grammis mustades sõstardes 210 mg C-vitamiini, kuid meie päevane C-vitamiini vajadus on ca 60 mg.
Sõstrapõõsaid kasvab tõesti pea igas Eestimaa aias. Seega on raamat hea ideede allikas kõigile perenaistele, kes ei tea, mida tänavuse marjasaagiga peale hakata.